Saaremaa turismi uudised - märts 2017

Säti ennast valmis ja vaata, kas Saaremaal näkkab.

Nii nagu iga kevad on kindel, et Saaremaale saabuvad rändlinnud ja iga jaanipäev sõnajalaõie otsijad, on kindel veel üks rahvaste ränne. Iga kevad saabub kätte aeg, kui Saaremaa jõgede perved täituvad kalameeste hordidega. Siis on kätte jõudnud särje aeg.

     Särjepüügi algus oleneb aastast, aga on miskipärast ajapikku nihkunud mai algusest märtsi lõppu või aprilli algusesse. Särg hakkab liikuma siis, kui talvekülm on taandunud ja esimesed soojad on oma nägu näidanud. Siis hakkab särg liikuma ülesvoolu kudema. Saaremaal on kõige „magusamad“ särjekohad Nasva jõgi, Salme jõgi ja Kuke oja. Mitmete erinevate faktorite koosmõjul on lühemaks muutunud ka aktiivne püügiperiood, mis kestab vaid paar-kolm nädalat. Seetõttu ootavad kirglikud kalamehed (ja ka naised) särjepüügi algust eriti valvsalt, et mitte maha magada ühtegi püügipäeva. Särge saab püüda ka siis, kui kudenud kalad merre tagasi suunduvad, kuid siis on nad rahvakeeli „karvased“, lahjad ja ilma marjata. Tähtsad nõuanded särjepüügiks on kirja pannud ka kalaportaal.ee
     
Kättesaadud särjesaak pannakse soola ja seejärel kuivama. Nipid, kuidas see toiming täpsemalt läbi viiakse, on igal kalamehel erinevad. Mõni hoiab kala soolvees kaks, teine neli päeva. Üks paneb kuivama pea alaspidi, teine sabapidi riputades. Osad pidavat kalad enne kuivama panemist nõrgast äädikalahusest läbi kastma, et kärbsed kaladele ligi ei tikuks. Võta siis nüüd kinni, mis see kõige parem lahendus on. Igal kalamehel oma meetod. Kindel on aga see, et esimesed kuivatatud särjed maitsevad ülihästi ja on rannarahva jaoks märk suve lähenemisest.     
     
     Särjepüük on kalapüügihooajale vaid sissejuhatus. Särjepüügile järgneb räimehooaeg, mis jääb enamasti siiski kutseliste kalurite pärusmaaks, sest räime püütakse ennekõike võrkude ja mõrdadega avamerelt. Harrastuskaluritel on taas põhjust elevuseks mai teises pooles, kui Saaremaa vetesse jõuab tuulehaug. Sarnaselt särjega jagub ka seda rõõmu vaid paariks nädalaks. Sestap tasub oma spinningud juba varakult valmis sättida, sest see roheliste luudega „vaese mehe angerjas“ maitseb ühtmoodi hästi nii praetult, kuivatatult kui marineeritult.
     

Eriti priviligeeritud saavad oma kalapüügioskused proovile panna Koslepil. Saarlaste ja mandrimeeste vahelisest ärplemisest on tänaseks välja kasvanud 10-aastase traditsiooniga kalapüügivõistlus. Selle piiratud osalejate arvuga võidukatsumise eesmärgiks on välja selgitada, kes ikkagi on kõvemad kalamehed - saarlased või mandrimehed? Tõde tuuakse päevavalgele kaks korda aastas. Esmalt maikuu esimesel nädalavahetusel, kui on läbi saanud haugipüügi keeld ja kalamehed ei malda püügiga enam oodata. Üle loetakse püügipäeva jooksul paatkonna poolt püütud haugide arv ja nende kogukaal. Kui laias laastus saavutab haug oma lubatud alammõõdu kusagil 0,7 kilo juures, siis Koslepil on latt märksa kõrgemale tõstetud. Alla kiloseid kalu ei peeta millekski ja need võistlusel arvesse ei lähe. Samuti lastakse peale paadis kaalumist vette tagasi 9/10 püütud üle kilostest haugidest. Enne spinningute talvekontorisse kolimist korratakse ettevõtmist ka sügisel. Olenevalt ilmast toimub sügisene Koslep septembri lõpus või oktoobri alguses.

    

Senine praktika on näidanud, et ühtmoodi kõvad kalamehed on tegelikult nii saarel kui mandril. Tõsi, paberil paistavad saarlased küll veidi paremini välja, juhtides jõukatsumises skooriga 12:7, aga see selleks. Üksiku kala arvestuses on läbi aastate suurimaks trofeeks osutunud 8,3 kilone haug.

Seega on just praegu paras aeg õnged ja spinningud garaažinurgast välja otsida ja Saaremaa reisi hakata planeerima. Siin näkkab!

Et seadustega mitte pahuksisse sattuda, viska pilk peale ka kalapüügilubade infole